Pulssoksümeeter

Alanenud vere hapnikutaset nimetatakse hüpoksiaks. Mida madalam on vere hapniku tase, seda raskem on hüpoksia. See võib põhjustada kudede ning organite kahjustusi. 

Tavaliselt loetakse madalaks SpO2 % näite alla 95%. 

Kui inimese hapnikutase on liiga madal, tekivad järgmised sümptomid:

* õhupuudus

* rindkere valu

* segasus

* peavalu

* kiired südamelöögid

Kui inimesel on jätkuv madal vere hapnikutase, võib tekkida tsüanoos. Selle seisundi tunnuseks on küünevallide, naha ja limaskestade sinakas värv. Tsüanoos vihjab juba kriitilisele hapniku puudulikkusele, mis võib areneda eluohtlikuks hingamispuudulikkuseks.

Madala vere hapnikusisalduse e. hüpoksia tekkepõhjused:

Organismi rakkude ja kudede pidevaks varustamiseks hapnikuga on vaja :

• Et õhus oleks piisavalt hapnikku
• Et kopsud oleks võimelised hingama sisse hapnikku sisaldavat õhku ja hingama välja süsihappegaasi.
• Et inimese vereringe suudaks verd  kopsudesse viia, hapnikku siduda ning seda kogu kehasse laiali kanda.

Puudulikkus mistahes nimetatud teguris võib põhjustada hüpoksiat e. vere madalat hapnikusisaldust.  Kui inimese vere hapniku tase langeb alla kriitilise piiri, võivad tekkida  õhupuudus, peavalu, segasus või rahutus.

Hüpoksia levinuimad põhjused on:

• Aneemia
• Astma
• Kaasasündinud südamedefektid või südamehaigused
• Kroonilised ja ägedad kopsuhaigused
• Ravimid, nagu teatud narkootikumid ja anesteetikumid, mis vähendavad või aeglustavad hingamist
• Uneapnoe

Hüpoksiat võivad tekitada muuhulgas ka kõrgmäestikes viibimine, sukeldumine, võõrkeha sattumine hingamisteedesse

Pulssoksümeetri eesti keelne kasutusjuhend